1. Loodusmustrid<br />Esimene fotograafia tunnikava on seotud loodusmustrite märkamisega ja selle jäädvustamisega fotole. Selle tunni juurde kuulub ka nähtud erinevate loodusmustrite joonistamine klassiruumis.<br />Aine: kunstiõpetus<br />Klass: 4.-6. klass<br />Maht: 4x45 minutit <br />Teema: Loodusmustrite pildistamine ja hiljem nendega töötamine klassiruumis. <br />Tunni eesmärk: Õpilane märkab erinevaid loodusmustreid, tal tekib side looduskeskkonnaga ning ta mõistab looduse väärtust. Õpilane oskab nähtud mustrite põhjal teha kunstiteose.<br />Põhimõisted: looduskeskkond, loodusmustrid, Peeter Laurits, Serse, loodusfotograafi käitumine looduses<br />Põhimaterjalid: metsas: fotoaparaadid (võib ka kahe või kolme peale olla üks), märkuste paber ja pliiats; klassiruumis: piklikud paberid, harilikud pliiatsid, kustukumm.<br />Meetodid: vaatlemine, pildistamine, arutlemine, rühmatöö, individuaaltöö, õuesõpe<br />Õppevahendid: arvuti, projektor, internet<br />Tunni struktuur<br />1) Häälestus<br />Tund algab klassis, kus sissejuhatuseks õpetaja räägib, mis tunnis toimuma hakkab. Kõigepealt näevad õpilased ühe Eesti kunstniku fotosid ning seejärel minnakse fotoaparaatidega loodusesse mustreid otsima.<br />Õpetaja näitab projektoriga Peeter Lauritsa seeriat „Taeva atlas“, kus on kujutatud kärbseseeni. Kuigi kõik seened on kärbseseened, siis igal fotol on näha, kui erinevad võivad need olla. Iga muster seenel on erinev teisest liigikaaslasest. Seega looduses võib ka pealtnäha tunduda mõni taim täiesti identne teisele, siis täpsemal uurimisel märgatakse erinevaid mustreid jne. Õpilased saavad ka oma tähelepanekuid Lauritsa tööde kohta öelda. Veel võib õpetaja näidata Susan Derges´e fotosid, kuna temagi tegeleb loodusmustrite otsimisega.<br />Seejärel minnakse välja pildistama enda fotoseeriat, millele peab ka nime panema. Õpilased võtavad fotoaparaadid ja märkmepaberid koos pliiatsiga kaasa.<br />Sihtkohta (näiteks parki, mere äärde jne) jalutades saavad õpilased arutleda eetilise käitumise kohta looduses – mis on oluline teada, kui minnakse loodusesse pildistama. Oluline on mainida loodusfotograafide põhitõde – pildistatava heaolu on tähtsam, kui kuitahes hea ja unikaalne foto. Loodusfotograafia eesmärgiks on vahendada vaatajatele loodust oma eheduses ja loomulikkuses. Veel soovitakse läbi loodusfotograafia vähendada võõrandumist loodusest, mis aitaks kaasa looduse tundmaõppimisele ja looduse hoidmisele. (Tartes 2003 )<br />Kohale jõudes õpetaja alustab loodusmustrite teemalise aruteluga. Mis on muster? Kus seda leida võib? Kas muster on see, mida saab katsuda, või võib ka mõni muu asi muster olla? Milliseid mustreid saab ainult silmaga näha? Milliseid saab ainult katsuda? Kas mustrit saab ka nuusutada?<br />Peale arutelu saavad õpilased valida omale paarilise aga peaasi, et rühma peale oleks üks fotoaparaat. Oma fotosid tehes peavad õpilased ka juurde kirjutama oma emotsioone ja tundeid, mis erinevad mustrid tekitavad.<br />2) Õppimine<br />Kui rühmad on moodustatud, räägib õpetaja piirkonnast, kus tohib pildistada, et õpilased liiga kaugele ei läheks. Seejärel palub õpetaja õpilastel käia ringi ja märgata huvitavaid loodusmustreid ja need üles pildistada. Oluline on kasutada loomingulist mõtlemist ja otsida teistsuguseid mustreid, mida ei pruugi tavaliselt märgata. Selleks annab õpetaja õpilastele aega 20 minutit. Õpetaja räägib ka, et hindamisel ta arvestab seda, kui loominguliselt õpilased lähenevad sellele ülesandele.<br />3) Refleksioon<br />Kui aeg on täis saanud, kogunevad õpilased kokkulepitud kohta ja hakkavad rääkima, mida põnevat nad kogesid, kuidas neile meeldis pildistada? Kas oli keeruline leida tavapäratuid mustreid?<br />Peale arutelu suundutakse tagasi kooli. <br />Klassi tagasi jõudes räägib õpetaja kodutööst. Kodutööks on rühmaga koos panna kokku tehtud fotodest seeria, mõelda sellele pealkiri ja teha väike ettekanne klassile.<br />11. II tunni struktuur<br />1) Häälestus<br />Õpetaja laseb õpilastel meelde tuletada eelmist tundi. Seejärel on kodutööde esitlemine, mis on üks osa hindamisest. <br />Kui õpilased on oma tööd klassile tutvustanud, räägib õpetaja, mis tunnis toimuma hakkab. Kõigepealt räägib ta, et ülesandeks on moodustada nähtud mustritest paberile kompositsioon – terve paberi peab täitma erinevate loodusmustritega. Tänu sellele ülesandele kinnistub õpilastel loodusmustrite teema, sest nad on selle oma käega läbi mänginud.<br />Enne, kui õpilased saavad oma loodusmustreid joonistama hakata, näitab õpetaja ka kunstniku Serse loomingut, kes tegeleb samuti loodusega ning tema töödes on näha erinevaid loodusmustreid. Näiteks, milliseid mustrid moodustab tuul veepinnal. Neid mustreid on ta edasi andnud läbi joonistamise. Seega ka saavad õpilased nüüd läbi joonistamise edasi anda looduse mustreid. Õpetaja võib näidata veel erinevate kunstnike töid, kes on tegelenud loodusmustrite teemaga. Samaks ajaks, kui õpilased joonistavad, võib õpetaja taustaks panna pildiesitluse erinevatest loodusmustritest.<br />2) Õppimine<br />Nüüd jagab õpetaja õpilastele piklikud paberid ja laseb joonistada kõigepealt segamini erinevaid ussikujulisi jooni. Seejärel õpilased täidavad kõik need jooned omal valikul mustritega. Õpetaja mainib, et hindab selle töö juures korrektsust ja loomingulisust.<br />Õpilased teevad oma tööd ja õpetaja käib klassis ringi ja vajadusel juhendab õpilasi.<br />3) Refleksioon<br />Nüüd, kui õpilastel on oma mustrid valmis teinud, siis saavad nad kõik oma mustrid kleepida ilusti seinale.<br />Seejärel laseb õpetaja igal õpilasel rääkida natuke oma tööst ja avaldada oma mõtteid loodusmustrite kohta. Miks mustrid on olulised? Milliseid mustreid on looduses kõige rohkem? Mis asjad võivad mustreid tekitada? Jne. <br />Kodutöö: õpilased märkavad veel erinevaid loodusmustreid, ning järgmises tunnis saavad nendest rääkida. <br />Hindamine: Õpetaja hindab fotosid ja joonistust eraldi. Fotode hindamisel õpetaja arvestab, kui huvitavaid mustreid on õpilased avastanud ja kuidas koostöö rühmas sujus. Joonistuse juures õpetaja hindab nii töö korrektsust kui ka loomingulisust.<br />